Valuvaigisti valikul mängivad rolli ka muude ravimite kasutamine, vanus ja probleemi olemus – kas põhjuseks on akuutne või krooniline valu. Seetõttu tasub igal juhul nõu pidada arsti või apteekriga.
Liiges- ja lihasvalu ei ole tarvis lihtsalt ära kannatada: selle leevendamisel on abiks erinevad ravivõtted, sealhulgas kompress ja valuvaigistid. Kuidas valu tõhusalt leevendada ning mida tervenemisel jälgida, selgitab Südameapteegi proviisor Martin Kiik.
Põhjuseid on palju
Liigesvalul võib olla palju erinevaid põhjuseid. Artriit ehk liigesepõletik jaguneb mitmeks eri vormiks, millest kõige levinumad on osteoartriit ja reumatoidartriit. Kui reumatoidartriit on autoimmuunhaigus, mis enamasti mõjutab sõrme- ja randmeliigeseid, siis osteoartriit on põhjustatud liigese kõhre kulumisest, mis üldjuhul avaldub vananedes, kuid võib esineda ka noorematel inimestel.
Osteoartriiti võivad esile kutsuda varasemad liigesevigastused, suur koormus liigestele (sh ülekaal) ja geneetilised tegurid. Sümptomiteks on liigesvalu, liigesejäikus, liigese liikuvuse vähenemine. “Tihtipeale on haaratud rohkem raskust kandvad liigesed nagu puusa- ja põlveliiges. Samuti on kõhre kulumine levinud sõrmeliigeste puhul.”
Liigesvalude ilmnemine sõltub proviisori sõnul nii pärilikkusest kui välistest teguritest. Pärilike tegurite alla võib liigitada ka keha eripärasused: nendeks võivad olla näiteks erineva pikkusega jalad, suurem kasv, sest pikemad inimesed üldjuhul ka kaaluvad rohkem ja seeläbi on liigestele langev koormus suurem, aga ka X- ja O-jalgsus.
“Mõnede ettemääratud tegurite puhul on siiski võimalik ise riske veidi maandada. Näiteks eri pikkusega jalgade puhul kasutatakse tallakõrgendust, ülekaalu esinemisel on võimalik koormust liigestele vähendada kaalu langetamisega. Samuti on oluline roll sobivate jalanõude kandmisel,” rõhutas ta.
Väliste tegurite puhul tuleks vältida ülemäärast koormust ja väga ühekülgseid rutiinseid liigutusi – see kehtib proviisori sõnul nii treeningu kui ka füüsilise töö puhul. “Suure füüsilise koormuse käigus tõuseb vigastuste risk, vigastused omakorda mõjutavad krooniliste probleemide ilmnemist. Kui vigastus hõlmab näiteks ühe kehapoole jäset, siis kompenseerimiseks saab teine kehapool rohkem koormust, mis võib uusi muresid esile kutsuda,” selgitas Kiik.
Pidevalt samade liigutuste tegemisega kaasneb paratamatult ka väsimus: kuivõrd lihasväsimus muudab lihased vigastustele vastuvõtlikumaks, võib samal ajal väheneda ka liigeste stabiilsus. “Pinged ja väsimus ühes kehapiirkonnas mõjutavad pikema aja jooksul kogu keha,” lisas ta.
Lihasvalu võib tekkida isegi valest istumisasendist
Lihasvalu kutsub liigesprobleemidele sarnaselt esile tavaliselt suur füüsiline koormus või akuutsed vigastused. Samuti võib lihasvalu tekkida liiga vähesest liigutamisest ja pingetest, mis on seotud näiteks vale istumisasendiga.
“Nii liiges- kui lihasvalude ennetamisel ja leevendamisel oluline tunda ning kuulata oma keha. Enne suuremat füüsilist koormust tuleks valmistuda ette soojendusharjutuste, venitustega. Tasub vältida pidevalt ainult samade kehapiirkondade, lihas- ja liigesgruppide üksluist koormamist. Kindlasti on oluline anda kehale aega piisavalt puhkamiseks ja taastumiseks – lihased muutuvad tugevamaks puhkefaasis. Täisväärtuslik toitumine ja uni on keskse tähtsusega,” sõnas ta.
Valu aitavad leevendada kompressid
Üks võimalus, kuidas valu leevendada, on kasutada kompressi. Üldjuhul on külmakompress mõeldud ägedate vigastuste puhul valu ja paistetuse leevendamiseks ning kuumakompress pigem krooniliste valude, lihaspingete ja -jäikuse korral.
“Akuutse vigastuse puhul, näiteks jala väljaväänamisel, saab külmakompressi abil tekkivat paistetust alla suruda ja valu leevendada. Külmakompressi puhul on oluline, et külmakott või muu kehale asetatav külm ese ei puutuks nahaga otse kokku. Vastasel juhul võib külm kahjustada nahka. Nahapinna ja külmakompressi vahele sobib hästi näiteks köögirätik võib mõni muu riidelapp,” juhendas proviisor.
Kuumakompressid sobivad hästi näiteks lihasvalu korral, seljavalude leevendamiseks ja krooniliste liigesvalude korral. “Kuna soe parandab verevarustust, siis värskemate vigastuste korral tuleks enne soojakompressi kasutamist oodata, kuni paistetus on taandunud, sest muidu võib kompress paistetust ja ebamugavust suurendada.”
Milline valuvaigisti valida?
Liiges- ja lihasvalu võib leevendada ka valuvaigistitega – proviisori sõnul sobivad selleks põhimõtteliselt kõik apteegi käsimüügis saadaval valuvaigistid. Ent kuna liiges- ja lihasvaludega kaasneb tavaliselt kerge põletik, siis on eelistatud MSPVA klassi (ingl NSAID, mittesteroidsed valu- ja põletikuvastased ained) kuuluvad toimeained, näiteks ibuprofeen, diklofenak, ketoprofeen, naprokseen, sest neil on teatav põletikuvastane toime.
Ent valu leevendamiseks sobib ka paratsetamool, kuid sellel põletikuvastane toime puudub. Valuvaigisteid on lisaks suukaudsetele preparaatidele saadaval ka paikselt pealemääritavate geelide või plaastritena – ka need sisaldavad enamasti diklofenaki või ibuprofeeni.
“Tihtipeale on lihas- ja liigesvalude korral eelistatud just paiksed valuvaigistid, kuna nende puhul jõuab süsteemsesse vereringesse märgatavalt väiksem kogus raviainet ja seeläbi on ka kõrvaltoimete risk oluliselt madalam,” täpsustas Kiik.
MSPVA gruppi kuuluvate ravimite puhul tuleb arvesse võtta, et need mõjutavad vere hüübimist, mistõttu võivad need samaaegselt ”verevedeldajate” tarvitamisega olla vastunäidustatud. Samuti võivad MSPVA-d anda koostoimeid antidepressantidega ja vererõhuravimitega. “Käsimüügi valuvaigisteid ei tohiks ilma arstiga konsulteerimata pikaajaliselt kasutada,” toonitas proviisor.
Valuvaigisti valikul mängivad rolli ka muude ravimite kasutamine, vanus ja probleemi olemus – kas põhjuseks on akuutne või krooniline valu. Seetõttu tasub igal juhul nõu pidada arsti või apteekriga. Südameapteegi nõuandeliinil vastavad proviisorid ja farmatseudid iga päev vahemikus kell 8.00–00.00 nii telefonitsi (605 7171) kui Südameapteegi kodulehel veebivestluse vahendusel.
Kas magneesiumist on abi?
Intensiivse füüsilise koormuse ja sellest tingitud lihasvalu puhul võib olla abi magneesiumi sisaldavate toidulisandite kasutamisest. “Magneesium aitab kaasa lihaste lõõgastumisele, samuti on abiks lihaskrampide korral. Suure kehalise pingutuse korral on magneesiumikadu suurem.”
Uuringutes on leitud, et magneesiumi juurde manustamine intensiivse treeningu korral vähendab lihasvalu esinemist, aitab kaasa lihaste taastumisele, parandab sooritusvõimet ning kaitseb lihaskudet vigastuste eest.
Ent kui kiiresti võiks naasta treeningu ja liikumisharjutuste juurde? Ägeda vigastuse korral või ülekoormusest tingitud vaevuste korral tuleks kindlasti esialgu koormust vähendada, et keha saaks vigastusest taastuda.
“Iga vigastus on erinev ning võib vajada paranemiseks erinevat lähenemist. Siiski on tõsi, et lihase või liigese funktsiooni taastumisel on oluline roll harjutuste tegemisel. Kui on esinenud tõsisem vigastus, siis on tugevalt soovituslik pöörduda füsioterapeudi poole,” sõnas Kiik.
Valu või vigastuse korral tuleks harjutuste alustamisega oodata, kuni liigutamine ei põhjusta enam tugevat ebamugavust või valu ja tugeva paistetuse esinemisel selle taandumist. “Taastavate harjutuste tegemine aitab parandada liikuvust, tugevdada probleemse piirkonna lihaseid ja seeläbi stabiilsust.”
Mõistlik koormus parandab verevarustust ja kiirendab lihaste, liigeste, sidekoe taastumist. “Alustada tuleks rahulikult ja koormust tõsta tasapisi, samal ajal jälgides, et harjutuste ajal või järgselt valu, jäikus, ebamugavustunne ei süveneks,” ütles apteeker lõpetuseks.
